Сладкие Плюшки

Kupee nr 6

Teos v~oitis 2011. aastal Soome t"ahtsaima kirjanduspreemia, Finlandia auhinna. 1986. aastal s~oidab Moskva "ulikoolis arheoloogiat ~oppiv soome t"udruk rongiga Moskvast Ulaanbaatarisse. S~oit kestab n"adalaid, m~ones jaamalinnas on peatus mitme p"aeva pikkune. T"udruk on "uhes kupees 45-aastase palju n"ainud ja l"abi elanud vene mehega, kes joob k~ovasti viina ja "uritab t"udrukut paaril korral ~onneks v~otta, aga on pigem ikka vene hing, tutvustab pikkades monoloogides oma keerulist eluk"aiku ja elufilosoofiat, mis samas iseloomustab h"asti ka kogu n~oukogude korra segaputru. Koos k"aivad nad ka linnu avastamas, mehe n~oukogude elu tundmisest on t"udrukule palju kasu, eriti sihtpunktis Ulaanbaataris, kus t"udruk soovib n"aha kaljujoonistusi, aga selgub, et v"alismaalasi linnast v"alja ei lubata. Rongis ebameeldivaid hetki p~ohjustanud mees on Mongoolia absurdis siiski ainus p"a"aster~ongas, lausa kodune ja turvatunnet sisendav. Teos kirjeldab palju vene elu erip"ara, v"aga poeetilised on pakaselise ilma ja n~oukogude absurdi kirjeldused.

Есть книги, которые надо только отведать, есть такие, которые лучше всего проглотить, и лишь немногие стоит разжевать и переварить; иначе говоря, одни книги следует прочесть лишь частично, другие — без особого прилежания и лишь немногие — целиком и внимательно.

Если ночью есть нельзя, зачем тогда в холодильнике лампочка?